Intress ja muud laenamisega seotud tasud

Intress on laenu hind, mida tuleb krediidiandjale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides. Tee endale selgeks, millest koosneb sinu laenu intressimäär ja millised on intressimäära kujunemise alused. Samuti uuri, kas intressimäära kujunemise alused võivad laenulepingu jooksul muutuda. 

Kindla protsendiga intressimäär

Üheks intressimäära kujundamise variant on, et intressimäär on kindel protsent, mis on sinu ja laenuandja vahel laenulepingut sõlmides kokku lepitud. Sellised laenud on näiteks riiklik õppelaen ning üldiselt ka tagatiseta tarbijakrediit (sh väikelaen, järelmaks jne)ja krediitkaart. Eluasemelaenu lepingut on samuti võimalik sõlmida fikseeritud intressimääraga.

Muutuv intressimäär

Teine variant intressimäära kujundamisel on laenuandjapoolne marginaal + EURIBOR. Sellised laenud on näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (näiteks ka suuremas summas tarbijakrediit).

Laenuandja marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab laenuandja igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning laenuandja ja kliendi suhtest (Näiteks sellest kui korrektselt on täidetud eelnevad kohustused laenuandja ees). 

EURIBOR (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. EURIBOR fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks, nii et üldjuhul muutub EURIBOR iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui EURIBOR on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja kui EURIBOR on langenud muutub laenumakse väiksemaks. 

Eluasemelaenu puhul võivad pangad kasutada ka teistsuguseid intressi kujundamise aluseid.

Kas mõistlik on võtta muutuva või fikseeritud intressiga laen?

Muutuva või ujuva intressiga laenu korral koosneb intress kahest komponendist: ajas muutuvast EURIBOR-ist ning laenuandja ja kliendi vahel fikseeritud marginaalist. Muutuva intressiga laenu korral muutub EURIBOR üldjuhul iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. 

Fikseeritud intressiga laenu korral lepivad klient ja laenuandja pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi (näiteks viieks või kümneks aastaks). Fikseeritud intressiga kaitseb laenuvõtja ennast intressi tõusu eest, sest vaatamata intressi võimalikule tõusule tema laenumakse kokkulepitud perioodi jooksul ei muutu. Samas peab fikseeritud intressiga laenu võttes arvestama sellega, et kui rahaturul hinnad laengevad (ehk laenuhind väheneb), siis tuleb sul ikka maksta lepingus fikseeritud intressi.

See, kas soodsam on fikseeritud või ujuva intressiga laen, sõltub muutujast, mille suurus ei ole üheselt ette ennustatav - üleeuroopalisest pankadevahelisest laenuintressist EURIBOR. Kumb laenuintress on ühel või teisel ajahetkel soodsam, sõltub sellest, milline on arvutuse hetkel EURIBOR-i suurus. EURIBOR-i ning selle määra liikumise kohta leiab infot pankade kodulehekülgedelt ja siit.

Intress pole ainus kulu

Ükskõik millise laenu võtmisel arvesta, et lisaks intressile kaasneb veel kulusid, näiteks lepingutasu või muud teenustasud. Laenuandja on kohustatud sind kõigist kuludest informeerima ning välja tooma tarbijakrediidi kulukuse määra.

Tarbijakrediidi kulukuse määr on informatiivne näitaja, mida arvutatakse aastase protsendina ja mis näitab laenu kasutamisest tulenevat kogukulu sinu jaoks (intress, laenulepingu sõlmimise tasu, muud võimalikud tasud).

Krediidi kulukuse määr sõltub konkreetse laenu summast, tähtajast, intressimäära ja lepingutasu suurusest, kas on muid ühekordseid või regulaarseid kulusid jne. See tähendab, et erinevate laenuandjate sama liiki laenud on erineva krediidi kulukuse määraga.

Laenamisega seotud tasud

Laenamine on seotud nii ühekordsete kui regulaarsete tasudega. Regulaarsed tasud on näiteks igakuise laenumakse intress, tagatise kindlustamine ning laenu- ja/või elukindlustus.  

Võimalikud tasud on järgmised:

  • Kinnisvara hindamine. Eluasemelaenu tagatiseks on enamasti ostetav kinnisvara. Laenuandja võib enne laenulepingu sõlmimist nõuda laenu tagatiseks oleva kinnisvara hindamist või hindamisakti. Tagatist võib hinnata laenuandja töötaja või laenuandja poolt aktsepteeritud hindaja – kinnisvarabüroo. Tagatise hindamise kulud tuleb tasuda laenutaotlejal.
  • Lepingutasu. Laenulepingu sõlmimise ja hiljem ka võimaliku muutmise eest võib laenuandja tasu küsida, mis on määratud protsendina sinu laenusummast või on fikseeritud summa.
  • Intress on laenu hind, mida tuleb laenu kasutamise eest maksta.
  • Notaritasu ja riigilõiv. Pärast eluasemelaenu lepingu allakirjutamist sõlmitakse notari juures kinnisvara ostu-müügileping ning kinnisvarale hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteek seatakse laenuandja kasuks. Pärast lepingute sõlmimist tuleb laenusaajal tasuda nii notaritasu kui ka riigilõiv. Notaritasu suurus sõltub tehingu väärtusest ja tasu määrad on kehtestatud notari tasu seaduses. Riigilõivu suurus sõltub samuti tehingu väärtusest ja riigilõivu määrad on kehtestatud riigilõivuseadusega.
  • Kindlustuskulud. Laenulepinguga võtab laenusaaja kohustuse laenu tagatiseks oleva kinnisvara kindlustada. Seega lisanduvad kindlustusmaksed vähemalt selle perioodi eest, mil sa laenuandjale laenu tagasi maksad. Kindlustuslepinguga maandab pank oma riski, et tagatiseks antud vara võib laenuperioodi jooksul kahjustuda või hävida. Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb laenulepingust lugeda, millises ulatuses ja milliste riskide vastu pank kindlustust nõuab. Kõiki muid kindlustusi, mida sulle pakutakse, võib, kuid ei pea ostma. Näiteks pikaajaliste laenude puhul soovitab laenuandja sõlmida elukindlustus- ja/või laenukindlustuslepingu. Sel juhul kindlustad oma laenu selliselt, et sinu surma korral ei jää laenukohustus pereliikmete kanda, vaid puudujääv laenusumma tasutakse laenukindlustusmaksest. Sama eesmärki täidab põhimõtteliselt ka elukindlustus.

Tasub teada!

Sa ei pea kindlustust sõlmima laenu andnud laenuandja pakutavas kindlustusseltsis, vaid võid ise seltsi valida. Küll aga pead kindlasti järgima, et kindlustatud saaksid kõik need riskid, mille vastu laenulepingus on kohustus kindlustada. Üldiselt on nõutav kindlustamine tule, vee, vandalismi ja loodusõnnetuse vastu ja reeglina tuleb kindlustada taastamisväärtuse ulatuses. Taastamisväärtus on eluaseme uuesti ülesehitamise või remondi maksumus tänaste ehitushindade juures.

Viimati uuendatud 9. september 2019