Maksed

Ülekannete tegemiseks oma arvelduskontolt saab kasutada erinevaid võimalusi, näiteks mobiiliäppi, internetipanka või pangakontorit. Saab ka kasutada teiste makseteenuse pakkujate teenuseid. Makseid saab sooritada lisaks ülekannetele ka kaardimaksetena. Enne makse sooritamist tasub uurida, kas ja kui suur teenustasu vastava kanali kasutamisega kaasneb ning kui kaua võtab aega makse kohale jõudmine.

Eesti kuulub koos Euroopa Liidu riikide, Albaania, Andorra, Islandi, Liechtensteini, Moldova, Monaco, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, San Marino, Šveitsi, Ühendkuningriigi ja Vatikaniga ühtsesse euromaksete piirkonda (Single Euro Payments Area ehk SEPA). SEPA piirkonnas eurodes tehtavad maksed on sisuliselt nagu siseriiklikud maksed. Ei ole vahet, kas Eesti pangas olevalt kontolt teha euromakse teise Eesti panka või näiteks Portugali panka – teenustasu ja ka makse liikumise kiirus on sama.

SEPA makseteenuseid pakub kokku umbes 7000 panka, makse- ja e-raha asutust ning neid kasutavad üle 500 miljoni inimese kokku 40 SEPA piirkonna riigis. SEPA piirkonnas on kõik kontonumbrid rahvusvahelisel kujul (IBAN), mis sisaldab muuhulgas riigikoodi ja panga koodi. 

SEPA tavamaksete süsteem toimib kõigi pankade ja teiste makseteenuste pakkujate vahel, kes teostavad pankadevahelisi euromakseid. Pankadevaheline euromakse jõuab saajani tööpäeviti tavaliselt 3–5 tunni jooksul, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Selleks, et makse jõuaks ühest pangast teise samal päeval, tuleb see algatada sõltuvalt konkreetsest makseteenuse pakkujast hiljemalt 15.00–16.30. Õhtuti, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel tehtud maksed täidetakse tavamaksete süsteemis järgmisel pangapäeval. Pangapäev tähendab kõiki päevi, mis ei ole laupäev, pühapäev, riigipüha ega rahvuspüha. Näiteks kui makse algatati reede õhtul, võib raha laekuda saaja kontole alles esmaspäeva hommikul. Pärast välkmaksete süsteemi kohustuslikuks muutumist väheneb tavamaksete süsteemi tähtsus.

Tänapäeval toimub Eestis suur osa maksetest SEPA välkmaksete süsteemis, mis toimib kõigi sellega liitunud pankade ja teiste makseteenuste pakkujate vahel kuni 100 000 euroste maksete puhul, juhul kui makseteenuse pakkuja ei ole kliendile kehtestanud väiksemat limiiti. Välkmaksete süsteemis teostatud maksed jõuavad saajani 10 sekundiga, ööpäevaringselt, seda ka nädalavahetustel ja riigipühadel. 

Alates 2025. aasta oktoobrist on välkmaksete pakkumine kõigi eurodes tehtavate maksete puhul pankadele kohustuslik, muutes välkmaksed kogu euroalal tavapäraseks.
 

Maksete tegemise võimalused 

Internetipank

Internetipanga kasutamiseks peab olema sõlmitud internetipanga teenuse kasutamise leping. Lepingu sõlmimine on üldjuhul tasuta. Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti tutvuda lepingutingimustega ja hinnakirjaga.

Internetipanka sisenemiseks antakse liitumislepingu sõlmisel kasutajatunnus. Lisaks sellele tuleb enda autentimiseks ehk isiku tuvastamiseks kasutada ühte järgmistest meetoditest: ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID. Need on enamlevinud internetipanka sisenemise võimalused, üheks harvem kasutatavaks alternatiiviks on panga väljastatav PIN-kalkulaator. Samuti pakuvad mitmed pangad võimalust internetipanka siseneda biomeetriat kasutades.

Internetipangast turvaliseks lahkumiseks tuleb end välja logida ning sulgeda veebilehitseja aken.
 

Panga mobiiliäpp (mobiilipank)

Mobiilipanga kasutamiseks peab pangaga sõlmima vastava lepingu, mis sõltuvalt pangast võib olla eraldiseisev leping või hõlmatud internetipanga teenuse kasutamise lepinguga. Teenuse kasutamiseks tuleb Google Play’st või App Store´ist alla laadida panga mobiiliäpp.

Mobiilipanka sisenemiseks tuleb end autentida Smart-ID, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori või biomeetriaga (sõrmejälje või näotuvastuse abil). Mobiilipanga turvaliseks kasutamiseks kaitse oma nutiseadet alati parooliga, ära luba teistel oma nutitelefoni või tahvelarvutit kasutada ning installi seadmesse viirusetõrje.

Mobiiliäppides pakuvad pangad mitmesuguseid mugavusteenuseid, mis lihtsustavad maksete tegemist. Näiteks saab kanda teistele raha, kasutades üksnes nende telefoninumbrit – selleks peavad nii maksja kui ka saaja olema sidunud oma telefoninumbri pangakontoga. Või raha küsimiseks saata päringu SMS-i, e-kirja või sõnumi teel. Lisaks võivad pangad pakkuda võimalust makse algatamiseks näidata mobiiliäpist QR-koodi, mida teine osapool saab oma telefoni abil skaneerida ja seejärel makse kinnitada.
 

Telefonipank

Eesti pangad ei paku üldjuhul enam telefonikõne kaudu pangatehingute tegemist, küll aga saab telefonitsi ühendust panga klienditoega. Klienditoest saab abi näiteks pangakaardi blokeerimiseks, makse tühistamiseks või muude probleemide lahendamiseks, samuti saab küsida selgitusi pangateenuste osas. 

Klienditoe tööaeg sõltub konkreetsest pangast ja see võib olla avatud kas ööpäevaringselt või näiteks panga lahtiolekuaegadel. Kui küsimus puudutab konkreetse isiku ja kontoga seotud andmeid, on vajalik enda identifitseerimine nagu ka internetipanka kasutades.
 

Maksed pangakontoris

Pangakontoris ülekande tegemiseks tuleb täita tehingukorraldus, mille pangateller sisestab süsteemi ning mille alusel tehing täidetakse. Pangakontoris tehtavate ülekannete teenustasud on reeglina kõrgemad kui teistes kanalites. Lisaks tuleb arvestada, et pangakontori külastamiseks võib olla vaja eelnevalt selleks aeg broneerida.

Maksed makseteenuse pakkujate juures

Sarnaselt pankadele pakuvad maksete tegemise võimalusi ka Eestis tegevusluba omavad makseteenuse pakkujad. Teenust pakuvad ka välisriigi makseteenuse pakkujad, kellel on Eestis selleks õigus, aga ka välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis asuvad agendid.

Selliselt on võimalik makseid teostada välisriigis või Eestis asuva panga kliendi arvelduskontole, aga ka makseteenuse pakkujale, kes rahalised vahendid saajale sularahas kättesaadavaks teeb. Teatud juhtudel ja tingimustel võib eelnimetatud teenusepakkujate ülekande teenustasu olla madalam kui pankadel. Lisaks võivad teenusepakkujad mõnedel juhtudel osutada kiiremat ülekandeteenust kui seda teevad pangad.

Neid teenusepakkujaid on mõtet kasutada peamiselt siis, kui saajal pole tavalist pangakontot, või kui ta elab riigis, mis ei kuulu SEPAsse. 

E-arve püsimakse ja püsikorraldus

Korduvate ülekannete tegemist lihtsustavad e-arve püsimakse ja püsikorraldus.

E-arve püsimakse leping võimaldab automaatselt tasuda internetipanka saabunud arveid. Maksja saab valida maksepäeva ja määrata limiidi, millest suuremaid makseid pank automaatselt ei tee. Maksja peab jälgima, et maksepäeval oleks kontol vajalik summa ja et arve summa ei ületaks määratud limiiti.

Püsikorraldus sobib kindlas summas ja kindlal kuupäeval tehtavateks regulaarseteks makseteks, näiteks taskuraha ülekandmiseks. Erinevalt e-arvest ei pea saaja panka arvet saatma – püsikorralduse saab seadistada maksja oma pangas püsikorralduse lepingu sõlmimisega.
 

Kaardimakse

Kauplustes ja e-kaubanduses tehakse makseid tihti deebet- või krediitkaartidega. Deebetkaardiga makstes võetakse summa koheselt kaardiomaniku pangakontolt, samas kui krediitkaardi puhul arvestatakse see maha hiljem, vastavalt krediitkaardi lepingu tingimustele.

Suurem osa kaardimakseid tehakse Eestis viipemaksena, mille puhul ei pea kaarti makseterminali sisestama ja PIN-koodiga kinnitama, vaid piisab kaardiga terminali kohal viipamisest. Deebetkaardi viipemakse funktsiooni saab aktiveerida ja deaktiveerida internetipangas ja pangakontoris. Eestis on viipemakse limiit kuni 50 eurot. Kaardiga saab üldjuhul viibata ka üle 50 eurose ostusumma korral, kuid sellisel juhul tuleb tehing kinnitada PIN-koodiga.
 

Maksed digitaalse rahakotiga

Digitaalsed rahakotid võimaldavad kaardi asemel maksta nutitelefoni, nutikella või muu nutiseadmega. Need süsteemid kasutavad turvalisuse tagamiseks biomeetriat, näiteks sõrmejälge või näotuvastust. 

Eestis on levinud nii osade pankade pakutavad digitaalsed rahakotid kui ka tehnoloogiahiidude lahendused Apple Pay ja Google Pay ning nutikellaga maksmise lahendused Garmin Pay, Fitbit Pay, Xiaomi Pay, Zepp Pay jt. 
 

Interneti- ja mobiilipanka sisenemine

Interneti- ja mobiilipanka sisenemiseks on vaja sisestada oma kasutajatunnus ja end tuvastada ID-kaardi, Smart-ID, Mobiil-ID, biomeetria või PIN-kalkulaatori abil. 
 

ID-kaart

Selle kasutamiseks peab arvutil olema ID-kaardi lugeja, mis on kas arvutisse juba sisse ehitatud või eraldi juurde ostetav. ID-kaart on turvaline, sest kaardi andmed on salvestatud kiibile ning seda ei saa kopeerida. ID-kaardi kasutamiseks peab teadma oma kaardi PIN1 ja PIN2 koode, mis anti turvaümbrikus kaarti kätte saades. Kui need on ununenud, saab uusi koode taotleda Politsei- ja Piirivalveameti teenindustest.

Smart-ID

Smart-ID abil saab internetipanka või mobiilipanka sisse logida Smart-ID mobiilirakendusega, mille saab alla laadida Google Play, App Store ja Huawei AppGallery kaudu. Konto registreerimiseks ja oma isikuandmetega sidumiseks järgi äpis olevaid juhiseid. Oma Smart-ID konto saad isikustada nii internetis (ID-kaardi või Mobiil-ID abil) kui ka pangakontoris, kuhu tuleks kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kui konto on isikuandmetega seotud, oledki Smart-ID kasutamiseks valmis.

Mobiil-ID

Mobiil-ID abil saab internetipanka või mobiilipanka sisse logida mobiiltelefoni kasutades. Mobiil-ID teenuse kasutamiseks tuleb mobiilioperaatori esinduses sõlmida Mobiil-ID leping, mille järel saab autentimise funktsiooniga SIM-kaardi (see ei muuda telefoninumbrit). Teenuse aktiveerimiseks on vaja kasutada ka ID-kaarti, hiljem seda enam vaja ei lähe. Internetipanka või mobiilipanka sisse logimiseks tuleb sisestada oma kasutajatunnus ja järgida juhiseid Mobiil-ID PIN1 koodi sisestamiseks. 

Biomeetria

Biomeetria (sõrmejälje või näotuvastuse) kasutamine eeldab, et biomeetrilised andmed on registreeritud kasutaja nutiseadmes ning mobiilipangas on aktiveeritud biomeetria kasutamise võimalus.

PIN-kalkulaator

PIN-kalkulaator on väike elektrooniline seade, mille saab pangakontorist. Koos kalkulaatoriga saab kaasa ka esmase PIN-koodi, mis tuleb kohe ära vahetada. PIN-kalkulaatori kasutamiseks peab kõigepealt sisestama enda määratud PIN-koodi ning seejärel genereerib PIN-kalkulaator internetipanka sisenemiseks parooli, mis pärast esmakordset sisestamist muutub kehtetuks.

Internetipanga turvalisus

Internetipanga kasutamisel on oluline tagada oma andmete kaitse. Ära anna oma panga püsiparooli, ID-kaarti, PIN-kalkulaatorit, Mobiil-ID ega Smart-ID koode kellelegi, ka mitte pereliikmetele.

Internetipanka sisenedes veendu, et aadress algab viisil „https://“ — see näitab, et ühendus on turvaline. Internetipanka sisselogituna ära lahku arvuti juurest või lukusta arvuti selle juurest lahkudes.

Turvalisuse huvides ei ole soovitatav arvutil lasta internetipanga paroole meelde jätta.

Internetipanga lepingut sõlmides on tavaliselt määratud vaikimisi päeva- ja kuulimiidid. Kui need limiidid on võrreldes sinu igapäevaste tehingutega liiga suured, siis on soovitatav määrata endale sobivamad piirangud. Vajadusel saab limiite alati suurendada, kuid sobivate piirangutega on potentsiaalset kahju võimalik vähendada. 
Aeg-ajalt tasub oma arvelduskontol toimunud tehingud tähelepanelikult üle vaadata.

Turvalisuse paremaks tagamiseks uuenda regulaarselt arvuti viirusetõrjeprogrammi.

Oluline on meeles pidada, et pank ei küsi kunagi sinult e-kirja ega telefoni teel paroole. Paljud tänapäevased pangapettused põhinevad just paroolide välja meelitamisel e-kirjade või telefoni teel. Petturid saadavad kirja panga e-posti aadressi meenutavalt aadressilt või helistavad näiliselt panga telefoninumbrilt ja väidavad, et tegemist on pangatöötajaga, kes lahendab näiteks pangakaardi kuritarvitamise probleemi. Kõnes küsitakse pangakaardi numbrit ja CVC-koodi (kolmekohalist koodi pangakaardi tagaküljel) või internetipanga kasutajatunnust ja isikukoodi ja palutakse Smart-ID rakendusse sisestada oma kood.

Smart-ID ja Mobiil-ID kood sisestage oma seadmesse ainult juhul, kui olete ise alustanud mõnda toimingut või tehingut. Nii ID-kaardi, Smart-ID kui ka Mobiil-ID puhul kehtib reegel, et PIN1 on vajalik isikutuvastamiseks ja e-teenustele ligi pääsemiseks, PIN2 aga allkirjastamiseks ja seeläbi erinevate tegevuste kinnitamiseks (ülekande kinnitamine, lepingu allkirjastamine jms). Kontrolli alati, millist PIN-koodi sisestad ja miks.

Internetipangast turvaliseks lahkumiseks tuleb alati end välja logida ning sulgeda ka veebilehitseja aken. 
 

Välismaksed ja välislaekumised

Välismakse on nii Eestist välismaale minev makse kui ka välisvaluutas tehtav makse ühest Eesti pangast teise. Ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA) ühest riigist teise eurodes tehtav makse võrdub sisuliselt siseriikliku maksega.

Välismakse tegemiseks on vaja täita välismaksekorraldus. Seda saab teha kas oma internetipangas, mobiilipangas või pangakontoris, viimasel juhul tuleb arvestada suurema teenustasuga. Välismakseid on võimalik teha ka teiste makseteenuse pakkujate vahendusel. 

Kui kontol ei ole valuutat, milles soovitakse makset teha, konverteerib pank vajaliku summa, võttes aluseks kursi, mis makse tegemise hetkel kehtib.

Makse tegemisse tuleb hoolikalt süveneda, kuna ülekande tegemiseks on võimalik valida erinevaid maksetüüpe. Maksetüübist sõltub nii teenustasu suurus kui ka raha jõudmise kiirus saaja kontole. Samuti võib samasse pangagruppi kuuluvate pankade vahel tehtavate maksete liikumise aeg olla lühem. Kui midagi jääb arusaamatuks, tuleks pöörduda panga või makseteenuse pakkuja poole. 
 

Maksetüübid

Välismakse puhul saab valida erinevate maksetüüpide vahel, mille konkreetne nimetus sõltub pangast. Üldjuhul pakutakse tavalist välismakset ja SEPA makset. SEPA tingimustele vastav makse kannab tihti nimetust Euroopa makse. Sõltuvalt pangast või makseteenuse pakkujast võib olla võimalik sooritada välismakset ka kiirmakse või ekspressmaksena. 

Vastavalt valitud maksetüübile ja sõltuvalt pangast võib raha laekumise aeg olla erinev, seega tutvu enne makse sooritamist oma panga maksete töötlemise aegade ja tingimustega. 
 

Välismakse teenustasud 

Välismakse teenustasud võib jaotada maksja ja saaja vahel (kulud-kahasse-makse) või jäävad kõik kulud maksja kanda (täissumma saajale).

Kulud-kahasse-makse (lühend: SHA) korral maksab makse tegija teenustasu vastavalt oma panga hinnakirjale ja saaja maksab teenustasu vastavalt oma panga hinnakirjale. Juhul kui makse saaja asub Euroopa Majanduspiirkonnas ja makse tehakse Euroopa Majanduspiirkonnas käibel olevas valuutas, ei tohi ükski makseahelas osalev pank võtta maksekorralduses märgitud summast maha teenustasusid, st saaja kontole laekub alati täissumma ning laekumise teenustasu võetakse kontolt eraldi kandega.

Täissummas-saajale-makse (lühend: OUR) puhul maksab kõik teenustasud makse tegija ja saajani jõuab makse üldjuhul täissummas. 

Tasub teada, et Euroopa Majanduspiirkonna riikidesse ja Euroopa Majanduspiirkonnas käibel olevas valuutas tehtavate maksete korral on täissummas-saajale-makse lubatud vaid juhul, kui maksega kaasneb valuutavahetus ehk maksja arvelduskonto valuuta ja maksevaluuta on erinevad. Näiteks kui teha Eestist USA dollarite arvelduskontolt ülekanne Poola zlottides. Juhul kui makse toimub samas valuutas, mis on ka maksja konto valuuta (nt eurodest eurodesse), siis tuleb kasutada kulud-kahasse-makset.
 

Välislaekumine 

Välislaekumise kiirus sõltub sellest, millise maksetüübi maksja valis, samuti maksja asukohariigist ja valuutast. Maksja peab välismaalt saaja kontole ülekannet tehes SEPA maksete puhul teadma üldjuhul üksnes saaja täisnime ja kontonumbrit (IBAN), kuid väljaspool SEPA piirkonda tehtavate maksete puhul võib olla vajalik teada ka saaja ja saaja makseteenuse pakkuja (sh panga) aadressi, saaja makseteenuse pakkuja (sh panga) tunnuskoodi (BIC/SWIFT) ning teatud juhtudel saaja panga korrespondentpanka (vastavalt makse valuutale). Oma makseteenuse pakkuja andmeid saad vaadata makseteenuse pakkuja kodulehelt või küsida infotelefonilt.

Kas välislaekumise eest peab maksma teenustasu, sõltub sellest, millise maksetüübi maksja valis ning saaja makseteenuse pakkuja hinnakirjast. SEPA tingimustele vastava makse teenustasu ei tohi olla suurem kui samas valuutas riigisisese makse eest küsitav tasu. Teiste maksetüüpide puhul (nt väljaspool SEPA piirkonda või mitte-eurodes tehtavad maksed) võib laekumise eest küsitav teenustasu olla suurem.

Kui saaja kontole laekub välisvaluuta, siis üldjuhul konverteeritakse see arvelduspäeval kehtiva ülekandekursiga. Samas võib saaja kontole jääda ka ülekanne välisvaluutas, kui see on saaja panga tingimustes lubatud.