Miks pensioniks valmistuda?

Kasulikud viited

Pensionipõlv on aastatepikkuse tööga väljateenitud puhkus. Mida suurem on sinu sissetulek olnud tööealisena, seda suurema osa teenitust pead säästma, et tagada ka pensionieas varasem sissetulekute tase.

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: 

  • I sammas – riiklik pension 
  • II sammas - kohustuslik kogumispension 
  • III sammas - täiendav kogumispension 

Ühiskonna demograafiline areng sunnib otsima alternatiive riiklikule pensionile. Tulevikus töötajate arv tänasega võrreldes väheneb, sest lisaks oodatavale eluea tõusule sünnib ka lapsi varasemast vähem. Pensionäride osakaal rahvastikus on aastakümnete pärast oluliselt suurem kui täna, näiteks 2040. aastal on iga pensionäri kohta üks tööl käiv inimene. Lähemalt saad lugeda Praxise analüüsist.

Parimaks lahenduseks on inimeste endi kaasamine pensionisüsteemi, kus inimesed juba noorelt mõtlevad aastakümnete peale ette ning säästavad piisavalt, et tagada normaalne elatustase ka pensionieas.

I sambast ei piisa

Üldiselt arvatakse, et inimese senist elustandardit säilitava pensioni suurus peaks olema 65–70 protsenti viimasest palgast.
2018. aastal oli keskmine vanaduspension 440,7 eurot kuus, keskmine netopalk samal perioodil oli umbes 1098 eurot. Seega moodustas keskmine riiklik vanaduspension keskmisest palgast vaid 40%.

Viimati uuendatud 8. juuli 2019