Kindlustus aitab ootamatute sündmustega toime tulla ja riske maandada, sest kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist. Kindlustuse põhiliigid on kahjukindlustus (varakindlustus) ja elukindlustus. Kahju- ja elukindlustuses sõlmitakse leping riskide maandamiseks, elukindlustuses ka raha kogumiseks.
Kahjukindlustus pakub rahalist kaitset või võimalust taastada kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund. Näiteks kui oled oma kodu kindlustanud ja puhkeb tulekahju, aitab kindlustus taastada sinu kodu. Milliste riskide vastu oled kindlustatud, milline on sinu vastutus ja milliste välistuste puhul kindlustus kahju ei hüvita, loe kindlustuslepingust või küsi teenusepakkujalt täpselt järele.
Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes on registreeritud Finantsinspektsioonis.
Kindlustuse vormid
- Vabatahtliku kindlustuse puhul ei tulene kindlustuslepingu sõlmimise kohustus seadusest. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on inimese huvi kaitsta ennast ootamatutest ja ettenägematutest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Teisisõnu – lepingu sõlmimise eelduseks on kindlustushuvi. Vabatahtlikeks kindlustusteks on näiteks kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus jt.
- Kohustusliku kindlustuse puhul on inimene seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest.
- Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul (võib olla nii füüsiline isik kui juriidiline isik) on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on avalik-õiguslikul juriidilisel isikul või avalikku ülesannet täitval eraõiguslikul juriidilisel isikul. Seega on seadusega sätestatud kindlustuslepingu kohustuslikkus. Selle seadusega on määratud ka isikud (näiteks nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik), kellele on kindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Samuti on määratud see, kes on kindlustatud isik, milline on kindlustussumma ja mis on kindlustusjuhtum.
Sundkindlustus on näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus ja töötuskindlustusmaksetest finantseeritav töötuskindlustus.