Liikluskindlustus

Kasulikud viited

Liikluskindlustuse leping ja poliis

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Liikluskindlustuse kindlustustingimused on sätestatud liikluskindlustuse seaduses. Selle seadusega on määratud kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ja kellel see kohustus on, samuti kindlustatud isik, kindlustussumma ja kindlustusjuhtum.

Liikluskindlustuse kui kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on oluline teada, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida selle juht võib põhjustada teistele liiklejatele – sõidukitele, inimestele- või hoonetele ja ehitistele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teise õnnetuses kannatada saanud sõiduki taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud jalakäija isiku- või varakahju kulud. Teatud juhtudel hüvitatakse vaatamata sõidukijuhi vastutusele ka tema enda ravikulud. 

Kohustus kindlustada

Kõikidel teeliikluses osalevatel ja liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustus. See tähendab, et kui sõiduk on kantud liiklusregistrisse või tuleks liiklusseaduse kohaselt sinna kanda, on kohustus sõlmida selle sõiduki suhtes liikluskindlustuse leping. Liiklusregistris tuleb registreerida üksnes liikluses kasutatav mootorsõiduk. Liiklusseadus ei kohusta registreerima sõidukit, mida liikluses ei kasutata. Kindlustama ei pea maastikusõidukit, mootoriga jalgratast jmt.

Sõiduk, mida liikluses ei kasutata, tohib olla liikluskindlustuseta aasta ehk 12 kuud. Kindlustamata sõidukiga ei tohi liikluses osaleda. Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul kui aasta, tuleks esitada avaldus sõiduki kustutamiseks liiklusregistrist näiteks läbi maanteeameti e-teeninduse.

Kui sõiduki vastutav kasutaja või omanik aasta jooksul liikluskindlustuse lepingut ei sõlmi, rakendub sõidukile sundkindlustus. See tähendab, et liikluskindlustuse fondi poolt esitatud makseteatise alusel tuleb maksta ära kindlustusmakse. Kui seda tähtaja jooksul ei tehta, on liikluskindlustuse fondil õigus anda nõue sundtäitmiseks kohtutäiturile.

Kui isik põhjustab sundkindlustuse kehtimise ajal liiklusõnnetuse, siis jääb tekitatud kahjust tema kanda 640 euro suurune omavastutuse summa. 

Sundkindlustuse saab igal ajal lõpetada - selleks tuleb kas sõlmida liikluskindlustuse leping või sõiduk ajutiselt või alaliselt liiklusregistrist kustutada.

Sundkindlustus ei rakendu vanasõidukitele ja võistlusautodele ega sõidukitele, mille andmed on liiklusregistrist kustutatud.

 

Oliver
Kui Oliver sõidab otsa tema ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või sõidab katki liiklusmärgi, hüvitab kannatanutele kahju Oliveri kindlustusselts, aga Oliveri autole tekkinud kahju kohustuslik liikluskindlustus ei hüvita. Kui Oliver saab vigastada, hüvitatakse ka tema kui liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi ravikulu.

Kui Oliveri sõber Jürgen, kellel pole autot, satub jalakäijana või jalgratturina liiklusõnnetusse, mille põhjustajaks ta ei ole, hüvitatakse ka talle tekitatud kahju.

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimine, pikenemine ja lõpetamine

Liikluskindlustuse leping sõlmitakse ja see kehtib konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või kindlustusvõtja suhtes. Ühe sõiduki suhtes saab kehtida ainult üks leping. Leping on tähtajaline ehk sõlmitakse teatud tähtajaks. Lepingu alusel väljastab kindlustusselts poliisi pikkusega 1 päevast kuni 12 kuuni. 

Soovi korral võib sõlmida automaatselt pikeneva lepingu. Kui kindlustusvõtja ei soovi enam lepingu pikenemist järgmiseks perioodiks, siis tuleb teavitada sellest kindlustusandjat hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu. Kui soovitakse vahetada kindlustusandjat, siis tuleb hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu sõlmida uus kindlustusleping järgnevaks perioodiks teise kindlustusandjaga.

Liikluskindlustuse lepingu saab sõlmida ka isik, kes ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele ehk igaüks, kellel on kindlustushuvi.

Liikluskindlustuse lepingu alusel kohustub kindlustusselts hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud varalise ja isikukahju ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusmakseid. 

Kuna leping sõlmitakse kindla tähtajaga, siis lepingu ülesütlemine või lepingust taganemine on lubatud üksnes liikluskindlustuse seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel. Erakorraliselt võib lepingu üles öelda mõjuval põhjusel, kui näiteks liising lõpeb või sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel rohkem kui ühe kuu jooksul kasutada. 

Liikluskindlustuse lepingu kindlustuskaitse kehtib Eestis, teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja muudes poliisil märgitud riikides. 

Liikluskindlustuse poliis

Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping. Poliisil on näidatud kindlustusperioodi pikkus ja selle alusel arvestatud kindlustusmakse

Liikluskindlustuse poliisi ei pea sõidukijuht Eestis liigeldes kaasas kandma. Kindlustuspoliisi kehtivust saab kontrollida liikluskindlustuse registrist.

Kindlustusjuhtumist teatamine Eestis

Kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad liiklusõnnetusest viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat.

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt võib liikluskahjust teatada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Arusaamatuste vältimiseks on kasulik seda teha kirjalikult, näiteks e-kirjaga. Kui kahjustatud isik teatab kindlustusjuhtumi toimumisest kirjalikus (ka e-kirja) vormis, loetakse, et ta on ühtlasi esitanud kahju hüvitamise nõude ja täiendavat avaldust kahju hüvitamiseks ei ole vajalik esitada. 

 Kui pole teada, kas ollakse kannatanu või kahju põhjustaja, siis tuleb juhtunust teatada oma kindlustusseltsile või Eesti Liikluskindlustuse Fondile.

Kui üks õnnetuses osalenutest oli välisriigi sõiduk, tuleb kindlasti täpsustada selle kindlustusandja andmed ja küsida rohelise kaardi duplikaat. Edasi tuleb pöörduda välisriigi kindlustusseltsi kahjusid käsitleva korrespondendi või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole.

Pane tähele!

Kui alates 1. jaanuarist 2015 tekitatakse sõidukile liiklusõnnetuses kahju, on kannatanul võimalik kahju hüvitamise nõudega pöörduda ka selle kindlustusseltsi poole, kust ta ise on liikluskindlustuse ostnud. Varasemalt pidi kannatanu pöörduma kindlasti ja ainult süüdlase kindlustusseltsi poole. Kannatanu võib oma kindlustusseltsilt kahju hüvitamist nõuda juhul, kui kahjustada sai sõiduk või muu vara, mitte pole tegemist isikukahjuga. Samuti ei tohiks kahju suurus eeldatavalt ületada 10 000 eurot, kindlustusjuhtumi asjaolud peavad olema selged ning nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul liiklusõnnetuse toimumisest arvates. Muudel juhtudel tuleb hüvitise saamiseks pöörduda õnnetuse süüdlase kindlustusseltsi.

Mis juhtub, kui sa ei tegutse nõuetekohaselt?

Kannatanu ja liiklusõnnetuse põhjustanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud vara võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis. Seda kuni ajani, mil kindlustusseltsi esindaja on sõiduki üle vaadanud. Kui kindlustusselts sõidukit üle ei vaata, tuleb sõiduk hoida liiklusõnnetuse järgses seisundis kuni seitse päeva pärast liiklusõnnetusest teatamist. Kindlustusseltsil on õigus seda tähtaega pikendada kuni 15 päevani juhul, kui ta sellest kirjalikult teatab.

Kui kannatanu rikub kohustust kahjustatud sõiduki või muu kahjustatud asja säilitamiseks ja kindlustusandjal ei ole võimalik enam kogu kahju suurust kindlaks teha, siis kindlustusandja hüvitab vaid selle osa kahjust, mis oli võimalik kindlaks teha.

Kui kahju põhjustaja sõidukijuht ei näita kahjustatud sõidukit kindlustusandjale ette või ei anna juhtunu kohta vajalikku teavet, siis võib kindlustusandja esitada kahju põhjustanud sõidukijuhile regressnõude (maksimaalses summas 640 EUR).

Isikukahju korral on kannatanu kohustatud minema arstlikule läbivaatusele, kui kindlustusandja on ta sinna suunanud. Kui kannatanu nimetatud kohustust rikub, võib kindlustusselts vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.

Mida teha liiklusõnnetuse korral

  • Ainult varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral ja ainult juhul, kui osapooled on ühel meelel liiklusõnnetuse põhjustes ning süülisuses, täida kohapeal liiklusõnnetuse teate vorm. Võta dokumendile liiklusõnnetuses osalenud isikute ning võimalusel ka tunnistaja(te) allkirjad.
  • Kontrolli teis(t)e osalis(t)e poolt täidetu õigsust ja anna oma allkiri selle kohta, et oled liiklusõnnetuses kannatanu või oled põhjustanud liiklusõnnetuse.
  • Kui liiklusõnnetusest teavitamise vormi ei ole käepärast, siis fikseeri toimunu võimalikult täpselt ja kirjuta üles teis(t)e osalis(t)e andmed (sõiduki-, isiku-, kontakt- ja kindlustuspoliisi andmed).
  • Kui liiklusõnnetuses osalenud pooled ei ole õnnetuse põhjustes ühel meelel või said õnnetuses vigastada inimesed, kutsu sündmuspaigale politsei ja nõua tingimata õnnetuse asjaolude fikseerimist politsei poolt.

Kindlustusjuhtumist teatamine välismaal

Kui satud liiklusõnnetusse, tuleb käituda vastavalt õnnetuse toimumiskoha riigi seadustele. Liiklusõnnetuse vormistamiseks on soovitav võtta ühendust kohaliku politseiga, kes abistab materjalide vormistamisel ja informatsiooni andmisel. 

Lisaks liiklusõnnetuse vormistamisele peaksid osapooled kindlasti vahetama oma kontaktandmed ja andmed kindlustusseltside kohta. Võimalusel võiks kannatanu saada koopia kahju põhjustanud sõiduki rohelisest kaardist.

Kui võimalik, oleks soovitav teha ka sündmuskohal mõned fotod sõidukitest ja sündmuskohast ning võimalusel ka teise osapoole dokumentidest.

Kui oled kannatanu liiklusõnnetuses, mis juhtub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis

  • Sul on õigus pöörduda hüvitise saamiseks otse süüdlase kindlustusseltsi poole või ka süüdlase kindlustusseltsi esindaja poole Eestis. Esindajaks on enamasti mõni Eestis tegutsev kindlustusselts. Esindajate kohta saab informatsiooni Eesti Liikluskindlustuse Fondist.   
  • Kindlustusseltsi esindaja viib läbi vajalikud toimingud ja esitab otsuse hüvitamise või hüvitamisest  keeldumise kohta 3 kuu jooksul.  
  • Juhul, kui sina kui kannatanu ei saa selle aja jooksul sind rahuldavat vastust, on sul õigus pöörduda Eesti Liikluskindlustuse Fondi, kes selgitab välja nimetatud otsuse või otsuse vastuvõtmisega viivitamise seaduslikkuse. 

Kui oled kannatanu liiklusõnnetuses, mis juhtub rohelise kaardi riigis

  • Pärast liiklusõnnetuse vormistamist tuleb pöörduda liiklusõnnetuse toimumise riigis asuva kahju põhjustaja kindlustusseltsi poole.  
  • Kui see ei ole võimalik, siis tuleb kahjunõue koos kõikide materjalidega (tõlgituna rahvusvahelisse keelde) saata süüdlase kindlustusseltsile.  
  • Juhul, kui süüdlase kindlustusseltsi kohta andmed puuduvad, aitab süüdlase kindlustusandja tuvastamisel Eesti Liikluskindlustuse Fond.

Kui oled kannatanu muudes riikides

  • Kui see riik ei ole rohelise kaardi süsteemiga liitunud, tuleb pärast liiklusõnnetuse vormistamist pöörduda liiklusõnnetuse toimumise riigis asuva kahju põhjustaja kindlustusseltsi poole.  
  • Igas riigis võib kahjunõuete esitamise ja tõendamise kord olla erinev. Seetõttu on soovitav enne riigist lahkumist koguda võimalikult palju informatsiooni edasiseks menetluseks.

Kui oled süüdlane välismaal toimunud liiklusõnnetuses

Teavita esimesel võimalusel oma kindlustusseltsi ja käitu vastavalt sealt saadud juhtnööridele.

Pärast Eestisse tagasipöördumist tuleb kindlasti oma kindlustusandjale esitada kirjalik selgitus ja sõiduk ülevaatuseks.

Kahju hüvitamine

Varale, eeskätt sõidukile tekitatud kahju hüvitamise eesmärk on taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord.

Kui sõiduk saab liiklusõnnetuses kannatada, peavad kindlustusseltsid kahju rahalise hüvitamise asemel eelistama reeglina taastusremonti. Kindlustusselts võib maksta hüvitise kas otse kannatanule või liikluskahjuga seotud teenust osutanud isikule (remonditöökojale, raviasutusele jms). Kindlustusselts peab hüvitamist alustama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast seda, kui talle esitati kahju hüvitamise nõue.

Kui kindlustusselts hilineb hüvitise maksmisega, peab ta maksma viivist.

Mis kuulub hüvitamisele?

Hüvitamisele kuulub varakahju:

  • Hüvitatakse sõiduki, isiklike esemete, piirdeaia, liiklusmärgi, hoone jmt rajatiste kahjustumine või hävimine. Kahju põhjustanud sõiduki kahju liikluskindlustus ei hüvita.
  • Õigusabi ja ekspertiisi mõistlik ja vajalik kulu.
  • Mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks.

Hüvitamisele kuulub isikukahju: 

  • Kannatanu ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju. Hüvitatakse liiklusõnnetuses saadud vigastustest tulenev sissetulekute vähenemine selle aja eest, mille jooksul kannatanu oli töövõimetu.
  • Kannatanu ravikulu. Hüvitatakse kannatanu ravimiseks tehtud põhjendatud kulu. Põhjendatuks loetakse kulutused raviprotseduuridele, hooldusravile ja ravimitele, mis on kannatanule meditsiiniliselt näidustatud ja mille otstarbekuse on arst-ekspert heaks kiitnud.
  • Süüdlasest sõidukijuhi ravikulu raviasutuses.
  • Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral kannatanu ülalpeetavate ülalpidamise äralangemine, samuti hukkunu matusekulu.
  • Kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kahju, näiteks kulutused meditsiinilistele abivahenditele (prillid, proteesid, ratastool vmt), tasu põetajale vmt.

Liikluskindlustuse alusel ei hüvitata: 

  • Süüdlasele endale või tema sõidukile tekitatud kahju, v.a ravikulu raviasutuses.
  • Süüdlase juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud kahju, v.a isikukahju.
  • Saamata jäänud tulu, v.a isikukahju puhul ettenähtud hüvitis.
  • Kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa ajutiselt kasutada.
  • Raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete kahjustumist või hävimist.
  • Tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju. Hüvitatakse aga tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud isikukahju, sealhulgas kahjud, kui liiklusõnnetus lõppes surmaga.
  • Kahju, kui kivi või muu ese paiskus sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit.

Kasulik teada

Kui kahju põhjustaja oli alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, hüvitab kindlustusselts kannatanule tekitatud kahju, kuid esitab kahju põhjustaja vastu tagasinõude. Samuti on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt või juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik (ärandatud sõidukid). 

Pane tähele!

  • Kui sõiduk saab liiklusõnnetuses kannatada, peavad kindlustusseltsid kahju rahalise hüvitamise asemel eelistama reeglina taastusremonti.
  • Kannatanul on õigus valida sõiduki remondi teostaja ning kindlustusselts peab vajadusel kannatanut taastusremondi korraldamisel abistama.
  • Kindlustushüvitise maksmine rahas on lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada või sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik, samuti poolte kokkuleppel.
  • Sõiduki võimalik väärtuse vähenemine hüvitatakse üksnes raskete kahjustuste ja sõiduki taastamise korral.

Millise summa ulatuses kahju hüvitatakse?

Alates 1. oktoobrist 2014 kehtivad Eestis toimunud liiklusõnnetuse puhul järgmised kindlustussummad: 

  • isikukahju: maksimaalselt 5,6 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta.
  • varakahju: maksimaalselt 1,2 miljon eurot kindlustusjuhtumi kohta.

Tuleb kindlasti tähele panna, et eelpooltoodud summad kehtivad ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata sellest, mitu isikut kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) toimumise tõttu kahju sai.

Välisriigis toimunud kindlustusjuhtumi puhul kohaldatakse vastava välisriigi seadustes määratud kindlustussummasid, v.a juhul, kui need on väiksemad sõiduki põhiasukoha riigi seaduses määratust.

Välisriigi sõiduki poolt Eestis tekitatud kindlustusjuhtumi puhul kohaldatakse sõiduki asukohariigi seaduses määratud kindlustussummasid, kui need on Eestis kehtivatest suuremad.

Vaidluste lahendamine

Esmalt tuleks püüda võimalikud konfliktid ning arusaamatused kindlustusseltsiga lahendada läbirääkimiste teel - lähtudes liikluskindlustuse seaduses sätestatust.

Kindlustusselts on kohustatud kindlustushüvitist taotlevale isikule kirjalikult teatama oma otsustest liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamise või mittetunnistamise kohta. Samuti on kindlustusselts kohustatud saatma kirjaliku teate kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta.

Kindlustusselts peab kindlustusjuhtumi korral hüvitamist alustama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul pärast seda, kui talle esitati kahju hüvitamise nõue.

Kindlustuse vahekohus ja erapooletu lepitaja

Kohus

  • Kui läbirääkimised kindlustusseltsiga jäävad tulemusteta, võib pöörduda hagiga kindlustusseltsi vastu ka esimese astme kohtusse. Erinevalt lepitaja poole pöördumisest tuleb kohtusse pöördumisel tasuda riigilõiv.  

Viimati uuendatud 6. september 2019