Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne, Finantsinspektsioonilt vastava loa saanud fondivalitseja. Ta paigutab investoritelt saadud raha näiteks erinevatesse aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse fondidesse. Investeerimisfondi eesmärk on tulu teenimine. Investeerimisfondid on ka II ja III samba pensionifondid.
Investor ostab fondi investeerides fondiosakuid, saades nii fondiosakute omanikuks. Osakud tõendavad investori õigust osale fondi varast.
Aktsiafondid, võlakirjafondid jne
Fonde on väga erinevat tüüpi – osad investeerivad näiteks ainult võlakirjadesse, teised nii aktsiatesse kui võlakirjadesse, kolmandad ainult aktsiatesse. Seetõttu saab iga investor valida enda eesmärkide ja riskitaluvusega sobivad fondid – üldjuhul mida suurem aktsiate osakaal, seda riskantsem, kuid ka oodatav tulusus on suurem.
Risk ja tulu
Investeerimisfondi raha paigutamine on üldiselt veidi väiksema riskiga kui üksikuid aktsiaid ostes, sest ühes investeerimisfondis on mitme ettevõtte aktsiaid/võlakirju ning seetõttu on riskid hajutatumad. Riski vähendab ka asjaolu, et investeerimisega tegeleb professionaalne fondijuht.
Tulu teenib investor siis, kui fondi osaku puhasväärtus tõuseb, kuid osaku puhasväärtus võib ka langeda. Osaku väärtuse liikumine sõltub sellest, kuidas fondis olevate aktsiate või võlakirjade hind liigub ning kui edukas on olnud fondijuht investeeringute juhtimisel. Kui väärtpaberitelt, millesse fond on investeerinud, makstakse dividende või intresse, jäävad ka need fondi vara hulka ja suurendavad osaku puhasväärtust.
Investeerimisfondide tootlusi avaldavad ajaleht Äripäev, Pensionikeskus ja Tallinna börs ning fondivalitsejate veebilehed.
Fondide liigid
Avatud fond on üldjuhul kohustatud igal pangapäeval fondiosakuid müüma ja tagasi ostma, kinnine aga mitte.
Avatud fond on reeglina igal pangapäeval valmis investori nõudel emiteerima investorile uusi osakuid ja on ka igal pangapäeva kohustatud osakud osakuomanikelt nende puhasväärtusega tagasi ostma. Et fondivalitseja saaks nimetada fondi avatud fondiks, siis peab ta osakuid tagasi ostma vähemalt kuu aja jooksul sellise nõude esitamisest osakuomaniku poolt.
Kinnise fondi puhul emiteeritakse osakuid üldjuhul määratud mahus ja kinnisel fondil ei ole üldjuhul kohustust osakuid tagasi osta. Kinnise fondi osakuid on investoril võimalik müüa vaid järelturul. Teisisõnu - kui leidub isik, kes on investorilt nõus osakud ostma. Kinnise fondi mudel eeldab üldjuhul seda, et osakute järelturg tekib börsil ehk osakud on börsil kaubeldavad. Kinnised fondid on ka sellised fondid, mis ostavad osakuomanikelt osakuid tagasi harvemini kui kord kuus.
Investeerimisrisk
- Iga investeering, sealhulgas ka investeerimine investeerimisfondi, on seotud riskiga. See tähendab, et investeerimisfondi osakute väärtus võib nii tõusta kui langeda.
- Pane tähele, et fondi ajalooline tootlus ei taga samasugust tootlust tulevikus! See tähendab, et kui fondil on eelnevatel aastatel läinud hästi, ei ole see garantii, et nii läheb ka järgnevatel aastatel.