Investeerimiskonto

Investeerimiskonto kaudu investeerides on eraisikutest investoritel on võimalik saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Tulumaksukohustus tekib siis, kui inimene võtab investeerimiskontolt rohkem raha välja, kui on sinna sisse pannud.

Investeerimiskonto on tavaline pangakonto, e-raha asutuses või makseasutuses avatud konto või investeerimisühingus avatud konto. Sa võid avada kas uue konto, mille võtad kasutusele investeerimiskontona või võid ka kasutada juba olemasolevat kontot edaspidi investeerimiskontona. Oluline on, et teed investeerimiskontol oleva rahaga just investeerimistehinguid, mitte igapäevaseid arveldusi alates palga laekumisest lõpetades toidu ostmisega.

Väärtpaberite või muu finantsvara ostmiseks tuleb investeerimiskontole raha kanda. Väärtpaberite või muu finantsvara müügist saadud raha tuleb samuti kanda investeerimiskontole. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saad seda teha tulumaksuvabalt, kuni väljavõetav summa on väiksem sissemakstud summast. 
Investeerimiskonto ei ole sama, mis väärtpaberikonto. Investeerimiskonto on selline pangakonto, millel hoitakse ainult raha. Investeerimiskontol olnud raha eest ostetud väärtpaber või muu finantsvara ei asu maksumaksja investeerimiskontol, vaid väärtpaberikontol.

Tasub meeles pidada, et investeerimiskonto on maksukohustust edasilükkav, mitte maksuvabastust võimaldav süsteem. Kui kavatsed investeeringust saadud tulu kohe tarbimisse võtta, siis ei ole investeerimiskonto kasutamine otstarbekas. Kui kavatsed saadud tulu aga uuesti finantsvarasse investeerida, võid kaaluda investeerimiskonto kasutamist.  

Et väärtpaber kvalifitseeruks finantsvaraks investeerimiskonto süsteemi tähenduses, on üldreegliks see, et nimetatud väärtpaber peab olema kaubeldav Eesti või mõne muu Euroopa Liidu riigi väärtpaberibörsil või OECD liikmesriigi (nt USA, Austraalia) väärtpaberibörsil või nendes riikides avalikult pakutav. Nimetatud territooriumi reegel kehtib sisuliselt samamoodi ka investeerimisfondide aktsiate ja osakute, tuletisinstrumentide ja lühiajaliste võlaväärtpaberite suhtes (näiteks investeerimisfondide, mille üle näiteks Soome või USA vastav järelevalveorgan teostab finantsjärelevalvet). Siiski ei ole välistatud ka teiste riikide väärtpaberite omandamine läbi investeerimiskonto süsteemi, kui need on omandatud Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või OECD liikmesriigis litsentseeritud panga või muu investeerimisteenuste pakkuja vahendusel.
Eespool loetletud finantsvarasse saab investeerimiskonto kaudu investeerida juba alates selle algusest 2011. aastal. 2025. aastast saab investeerimiskonto kaudu investeerida ka ühisrahastusseja krüptovarasse. Krüptovara peab olema soetatud sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või selliselt krüptovara emitendilt, kes on saanud õiguse krüptovara pakkuda või krüptovarateenust osutada MiCA määruse alusel.

Samuti lisandus 2025. aastast õigus arvata teenitud tulust maha arvata kahju, mis tekib varalise õiguse kadumise korral – näiteks juhul, kui krüptovara muutub kehtetuks või kui ühisrahastuse kaudu antud laen hinnatakse lootusetuks. Samuti saab väärtpaberitelt teenitud tulust maha arvata väärtpaberikonto haldustasu.