I sammas ehk riiklik pension

Kasulikud viited

I sammas ehk riiklik pension põhineb ümberjagamisel. See tähendab, et riiklikku pensioni rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust, mida tasuvad tööandjad. Sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks.

Riiklik pension jaguneb kaheks:

  • tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ja 
  • rahvapension.

Vanaduspension

Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud vanus ja pensionistaaž. Vanaduspensionile tekib õigus Eesti alalisel elanikul või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel, kel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning kes on saanud 63-aastaseks.

1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioni iga järk-järgult tõusma, jõudes 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioni iga suureneb vastavalt sünniaastale. Rohkem infot vanaduspensionist sotsiaalkinldustusameti veebilehelt.

Pensionile on võimalik jääda ka enne pensioniikka jõudmist või pensionile jäämist edasi lükata.

  • Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni kolm aastat enne seaduse järgi ette nähtud pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ja seda ei arvutata ümber vanaduspensioniks ega soodustingimustel vanaduspensioniks. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene pole pensioniikka jõudnud ja jätkab samal ajal töötamist. Kui inimene jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ja selle saamise ajal võib ka töötada. 
  • Kui lükkad pensionile minekut edasi, suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra pensioni taotlemist edasi lükkad.

Vanaduspension koosneb kolmest osast:

  • baasosast, mis on kõigile ühesuurune 191,6496 eurot kuus (1. aprilli 2019 seisuga).
  • staažiosast, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Staažiosa saamiseks korrutame kuni 31. detsembrini 1998 kogunenud pensioniõigusliku staaži ehk aastate arvu läbi aastahindega. Aastahinde väärtus on 1. aprilli 2019 seisuga 6,627 eurot.
  • kindlustusosast, mille suurus sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1. jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse pensionisaaja eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Kindlustusosa saamiseks korrutame kindlustusosakute summa läbi aastahindega. Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.

Rahvapension

 

Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kellel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapensioni saamiseks pead olema jõudnud pensioniikka, olema Eesti alaline elanik või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elav välismaalane ning elanud Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat. Rahvapensioni suurus 2019. aasta 1. aprillist on 205,21 eurot.

Millest sõltub pensioni suurus?

Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub ennekõike tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest. Need tegurid määravad vanaduspensioni arvutamise aluseks oleva baasosa ja ka staaži- ja kindlustusosaku suuruse.
Veel mõjutavad pensioni suurust pensionäri tööstaaž ja sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekute suurus tööeas. Mida aeg edasi, seda suurema kaalu saab vanaduspensionis kindlustusosak – inimestel, kes alustasid töötamist 1999. aastal või hiljem, kaob staažiosak pensioniarvestusest üldse.

Viimati uuendatud 27. august 2019