Olulise info varjamine võib põhjustada makseraskuseid

4. Mai 2021

Laenu taotlemise protsess algab taotluse esitamisest. Kui inimene laenuandja poole pöördub ja laenu küsib, tekib tal kohustus esitada laenuandjale enda kohta esimest korda olulist infot. Laenuandjal omakorda on kohustus seda teavet küsida. Info jagamine on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus inimene on end nii lõhki laenanud, et tekivad makseraskused. 

Laenutaotluste tingimused võivad olla laenuandjate lõikes erinevad ja need võivad erineda ka ühe laenuandja sees sõltuvalt laenu liigist. Laenu tingimused sõltuvad muu hulgas sellest, milline on laenuvõtja majanduslik seis. Seetõttu võib laenuandja ühelt kliendilt küsida hoopis rohkem infot kui teiselt. See on vajalik selleks, et laenuandja saaks inimesele pakkuda täpselt sellist laenu, mida ta suudab tagasi maksta. Kuid laenuandja ei saa seda teha siis, kui inimene enda majandusliku seisu kohta täit tõtt ei räägi. 

Laenuandja on kohustatud tegema mõistlikke pingutusi kontrollimaks, kas inimese esitatud info vastab tõele ja kas ta jättis midagi ka rääkimata. Kuid paratamatult ei näe laenuandja avalikest andmebaasidest või pangakonto väljavõttelt kõiki laenuvõtja ja tema pereliikmete majanduslikku olukorda mõjutavaid asjaolusid. Ta ei pruugi näha laenu taotleja kõiki kohustusi näiteks siis, kui inimene kasutab mitut maksekontot, näiteks mõne makseasutuse juures olevat maksekontot. 

Erinevate maksekontode omamine pole keelatud, kuid inimene ei tohi neid kasutada selleks, et varjata oma finantskohustusi laenuandja eest. Kui laenuvõtja kasutab oma finantskohustuste eest tasumiseks mitut maksekontot, peab ta laenuandjat informeerima oma tegelikest finantskohustuste suurusest ning võimaldama laenuandjal seda teavet ka kontrollida. 

Inimesel endal on alati kõige parem ülevaade oma majanduslikust olukorrast ja seda tulevikus mõjutada võivatest asjaoludest. Ta peab laenuandjale jagama infot oma tegelike regulaarsete sissetulekute kohta, sest ta peab suutma laenu tagasi maksta oma sissetulekute ja/või säästude arvel. Samuti peab ta laenuandjale teada andma oma kõikidest kohustustest, sest ta peab suutma teenindada samaaegselt ka kõiki varem võetud laene ja liisinguid. 

Info jagamine ausalt ja piisavalt põhjalikult on nii laenuandja kui ka laenuvõtja huvides. Ilma inimese poolt esitatud täpse ja täieliku infota ei saa laenuandja arvestada kõiki asjaolusid, mis võivad laenuvõtja majanduslikku olukorda mõjutada. Makseraskuste tekkimine pole aga kummagi poole huvides. Sellest kaotab nii laenu võtja kui ka selle andja.

Rohkem uudiseid

3004.21
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Mait Palts väidavad Finantsinspektsiooni podcastis, et Eesti finantssektor ja muu ettevõtlusmaastik vajab vilepuhujate infot. Kuid vilepuhujate tegevuse tehnilise korraldamise ja tasustamise osas on nad eriarvamusel. Paljudes riikides on vilepuhumine ja nende tegevus seadusega kaitstud ning kohati isegi kõrgelt...
1604.21
Finantsinspektsioon juhib märgukirjaga tähelepanu juhtudele, mil füüsilisel isikul on tarbijale laenu andes vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba. Tegevusluba on vaja siis, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud füüsilise isiku peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest...
1504.21
Registreeritud väikefonde tuleb aina juurde ja tihti pole nendel ettevõtetel Eestiga tugevat sidet. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer selgitas raadiointervjuus ERRile, et tegevusloata väikefondide üle võiks inspektsioonil olla tugevam kontroll. Loe pikemalt SIIT