Millal on füüsilisel isikul laenu andes vaja tegevusluba?

16. aprill 2021

Finantsinspektsioon juhib märgukirjaga tähelepanu juhtudele, mil füüsilisel isikul on tarbijale laenu andes vaja inspektsioonilt taotleda tegevusluba. 

Tegevusluba on vaja siis, kui tarbijakrediidi andmine on muutunud füüsilise isiku peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks. Tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest ilma jäämisega. Tegevusloa taotlemiseks tuleb asutada äriühing, kehtestada seaduse nõuetele vastav organisatsioon ja täita muud nõuded.

Füüsiline isik, kes tegeleb oma majandus- või kutsetegevuses tarbijale laenu andes, peab järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne laenu väljastamist tuleb laenuandjal veenduda laenusaaja võimes saadud laen koos intressidega lepingus kokkulepitud tingimustel tagastada. Kui laenuandja seda ei tee, siis võib laenuvõtja pääseda intresside maksmisest. Samuti tuleb eraisikule laenu andes kinni pidada krediidi kulukuse ülempiirist. See tähendab,  et intress ja muud laenu andmisega kaasnevad kulud kokku ei tohi ületada võlaõigusseaduses sätestatud ülempiiri.

Alates 2015. aastast on Eestis tegutsevad krediidiandjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni järelevalve all ning teenusepakkujad peavad omama kas krediidiandja või -vahendaja tegevusluba. Finantsinspektsiooni krediidiandja või -vahendaja tegevusluba on tänase seisuga 56 ettevõttel, kelle seas on ka krediidiasutuste tütarettevõtteid. Krediidivahendaja tegevusluba on Eestis 10 ettevõttel.
 

Rohkem uudiseid

0405.21
Laenu taotlemise protsess algab taotluse esitamisest. Kui inimene laenuandja poole pöördub ja laenu küsib, tekib tal kohustus esitada laenuandjale enda kohta esimest korda olulist infot. Laenuandjal omakorda on kohustus seda teavet küsida. Info jagamine on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus inimene on end nii lõhki laenanud, et tekivad makseraskused. Laenutaotluste tingimused võivad olla...
3004.21
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juht Mait Palts väidavad Finantsinspektsiooni podcastis, et Eesti finantssektor ja muu ettevõtlusmaastik vajab vilepuhujate infot. Kuid vilepuhujate tegevuse tehnilise korraldamise ja tasustamise osas on nad eriarvamusel. Paljudes riikides on vilepuhumine ja nende tegevus seadusega kaitstud ning kohati isegi kõrgelt...
1504.21
Registreeritud väikefonde tuleb aina juurde ja tihti pole nendel ettevõtetel Eestiga tugevat sidet. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer selgitas raadiointervjuus ERRile, et tegevusloata väikefondide üle võiks inspektsioonil olla tugevam kontroll. Loe pikemalt SIIT