Kuus küsimust maksepuhkusest

3. aprill 2020

Koroonaviiruse leviku mõjude tõttu võib mõnel meist tekkida kiusatus või vajadus taotleda laenu- või liisinguandjalt maksepuhkust. Et inimesed teaksid oma õigusi ja kohustusi maksepuhkuse taotlemisel ning teadvustaksid ka sellega kaasnevaid riske, oleme siia koondanud maksepuhkuse teemalised korduma kippuvad küsimused.

Mis on maksepuhkus?

Maksepuhkus on olukord, kus pank või liisinguettevõte lubab laenu- või liisingulepingu kehtivuse ajal inimesel teatud perioodi jooksul laenumakseid mitte maksta. Maksepuhkust võidakse võimaldada näiteks siis, kui inimesel tekivad töökoha kaotuse, sissetuleku järsu vähenemise või haiguse tõttu ajutiselt makseraskused. Üldjuhul peatatakse maksepuhkuse ajal laenu- või liisinguvõtja põhiosa tagasimaksed, kuid kokkuleppel võidakse peatada ka intressimaksed.

Mida peaksin esimesena tegema, kui makseraskused tekivad?

Soovitav on võtta laenu- või liisinguandjaga ühendust juba siis, kui on ette näha makseraskuste tekkimist. Juba tekkinud võlgnevuse korral võib maksepuhkuse saamine olla raskem.

Kellel ja mis tingimustel on õigus saada maksepuhkust?

Igal juhul tähendab maksepuhkus seda, et see on laenu- ja liisinguandja ning tema kliendi vaheline kokkulepe (leping), millega peavad olema nõus mõlemad pooled. Makseraskustes kliendi vaatest on maksepuhkuse saamiseks kaks võimalust:

  1. Maksepuhkuse sõlmimise tingimused on juba laenu- või liisingulepingus kokku lepitud.
  2. Kui olemasolev leping maksepuhkuse kohta midagi ei sätesta, siis lepitakse selles laenu- või liisinguandjaga täiendavalt eraldi kokku juhul, kui makseraskus on tekkinud või tekkimas.

Seega igal juhul tasub raskustesse sattunud kliendil esimesena kontrollida üle oma kehtiv laenu- või liisinguleping ning vaadata, kas selles on maksepuhkusega seonduv juba kokku lepitud. Kui ei ole ja soov on siiski maksepuhkust saada, siis tuleks pöörduda selle küsimusega laenu- või liisinguandja poole. Tasub veel tähele panna, et isegi kui maksepuhkuse regulatsioon on juba olemasolevas lepingus olemas, ei tähenda see seda, et tingimusi ei saaks mõlema poole nõusolekul muuta ja uuesti kokku leppida.

Kas pank või liisingettevõte võib keelduda maksepuhkuse sõlmimisest?

Kui maksepuhkuse regulatsioon on juba kehtivas laenu- või liisinglepingus olemas, siis ei saa pank või liisingettevõte seda ühepoolselt muuta ning laenu- või liisinguvõtjal on vastavalt lepingus sätestatud tingimustele õigus maksepuhkust saada. Kui maksepuhkusega seonduvat lepingus ei ole, siis ei ole pank või liisingandja kohustatud maksepuhkust pakkuma.

Mida ma peaksin maksepuhkuse taotlemisel tähele panema?

Maksepuhkuse taotlemisel, nii kehtiva lepingu alusel ja ka täiendava kokkuleppe korral, võiks arvestada ja kontrollida järgmist:

  1. Kontrolli, kuidas muutuvad maksepuhkuse rakendamisega lepingu tingimused. Sageli soovivad laenu- ja liisinguandjad maksepuhkuste rakendamiseks muuta ka lepingu teisi tingimusi. Seda ei saa teha siis, kui laenu- või liisinguandjaga sõlmitud lepingus on maksepuhkuse tingimused juba kokku lepitud.
  2. Kontrolli, kas laenu- või liisinguandja soovib maksepuhkuse kokkuleppe saavutamiseks tõsta intressi. See võib märkimisväärselt suurendada lepingu kestel laenu- või liisinguandjale tagasimakstava summa kogusuurust.
  3. Arvesta, et kui maksepuhkusega seonduvalt pikendatakse laenu- või liisingulepingu lõpptähtaega, siis suureneb seoses sellega ka intressi kogukulu, kuna klient tarbib laenu- või liisingut pikemalt.
  4. Küsi, kas säilib ka võimalus, et makseraskuste lõppemisel ja lepingus ettenähtud tingimustel saab klient tulevikus tagasi maksta korraga suurema summa, et seeläbi näiteks makstavat intressisummat tulevikus vähendada.

Kas koroonaviiruse pandeemia korral kehtivad maksepuhkuseks eritingimused?

Koroonaviiruse pandeemia olukorras võivad pangad- ja liisinguandjad oma klientide suhtes olla maksepuhkuste võimaldamisel vastutulelikumad. Sellegipoolest tuleb maksepuhkuse rakendamiseks pöörduda oma panga või liisingettevõtte poole. Kuna konkreetne laenu- või liisinguleping on laenu- või liisinguandja ja tema kliendi vaheline leping, siis lepitakse maksepuhkus ja selle tingimused kokku lepingu poolte vahel. Igal juhul, ka koroonaviiruse pandeemia korral, kaalu oma õiguste teostamisel ka siinses kirjatöös viidatut.

Rohkem uudiseid

1210.21
Finantsinspektsioon ja Eesti Pank kutsuvad õpetajaid traditsioonilisele, koolivaheajal toimuvale seminarile, kus räägitakse investeerimisest ja sellega seotud riskidest ning petuskeemidest. Lisaks tehakse seminaril ülevaade Eesti ja euroala majandusest. Seminar toimub 25. oktoobril kell 10–12 Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11, Tallinn) eestikeelsena ja kell 13-14.30 venekeelsena. Kohapeal...
2809.21
Finantsinspektsioon ostis koostöös partneritega raamatukogudele üle poole tuhande rahatarkuse raamatu, mille vastu inimesed on ise huvi tundnud. Üheks selliseks raamatuks, mida sooviti ja mida ostis inspektsioon, on “Tom õpib rahamängu”. Kokku osteti koos partneritega inimeste rahatarkuse kasvatamiseks raamatukogudele ligi 600 raamatut, millest Finantsinspektsiooni panus oli 115 raamatut "Tom…
2209.21
Finantsinspektsioon korraldab 29. septembril seminari “Võlaorjusest vabaks!” , kus antakse ülevaade Eesti elanike võlgadest ja neist vabanemise võimalustest. Vastavalt uuringule küündivad kohtutäituritele antud võlad möödunud aasta seisuga pea miljardi euroni. Sellele lisanduvad muud võlad, millega tegeleb sissenõudja või mis on antud inkassoettevõtetele lahendamiseks. Sotsiaalministeeriumi...