Prindi see leht

Võlgade ümberkujundamine kohtumenetluses

2011. aasta 5. aprillil jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus annab makseraskustes inimesele võimaluse taotleda enda võlgade ümberkujundamist. Inimene on makseraskustes, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 
 
Võlgade ümberkujundamise kohtulikus menetluses saab võlgnik taotleda oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.  
 
Ümber kujundada on võimalik ainult rahalisi võlgu, st kohustusi, mis seisnevad raha maksmises. Pandiga tagatud võlgu saab ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. See põhimõte kehtib ka siis, kui pantija on kolmas isik (st mitte võlgnik ise). See põhimõte ei välista ega piira aga pandi realiseerimise järel ülejääva võla ümberkujundamist üldises korras. 
 
Üldjuhul saab inimene taotleda ainult sissenõutavaks muutunud võlgade ümberkujundamist, kuid erandina on võimalik ümber kujundada ka kestvuslepingutest (nt krediidileping ja liisingleping) tulenevaid võlgu, mis ei ole ümberkujundamisavalduse kohtule esitamise ajaks veel muutunud sissenõutavaks.
 

Võlgade ümberkujundamiseks tuleb esitada avaldus enda elukoha järgsele maakohtule ning maksta riigilõiv 10 eurot.

Enne ümberkujundamisavalduse kohtule esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Seega peab võlgnik enne kohtule avalduse esitamist üritama jõuda võlausaldajatega võlgade ümberkujundamise osas kokkuleppele. 

Loe võlgade ümberkujundamise kohta lähemalt siit.