Prindi see leht

Enne kindlustuslepingu sõlmimist!

  1. Mõtle läbi, mis on sinu kindlustushuvi ehk mille vastu ja mida soovid kindlustada? Anna sellest kindlustusandjale võimalikult täpne ja selge ülevaade. 
  2. Pöörata tähelepanu sündmuste kirjeldusele, mida lepingu järgi peetakse kindlustusjuhtumiks. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi.
  3. Kindlustusandja valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. 
  4. Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks. 
  5. Eelista kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord. 
  6. Jäta meelde kahjukindlustuslepingu tingimustes sisalduvad kindlustusvõtja ehk sinu kohustused. Oma kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus väljamakstavat kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda. Tavaliselt on kohustused seotud ohutusnõuete täitmisega ja keelatud on riski suurendavad tegevused. 
  7. Veendu, et räägid kindlustusseltsi esindajale kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada potentsiaalset kahjunõuet. 
  8. Uuri oma õigusi ja kohustusi kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel, kehtivuse ajal, kindlustusjuhtumi toimumisel, kindlustuslepingu lõpetamisel. 
  9. Teavita kindlustusseltsi või -maaklerit kõigist olulistest asjaoludest. 

Kindlustuslepingutes kasutatavad terminid

Pane tähele, et alltoodud loetelus on tavapäraselt kasutavad terminid, aga samas võib  kindlustusselts oma lepingutingimustes termineid sõnastada ka veidi teistmoodi. Seega lähtu sellest, mis kindlustuslepingu tingimustes kirjas.

  • Kindlustusmakse suurus võib sõltuda näiteks sõiduauto margist ja mudelist, mootori võimsusest, sõiduauto ehitusaastast, juhi riskikoefitsiendist, kehtivuse piirkonnast jne. Üldjuhul on sõidukikindlustuse eest võimalik tasuda kas kord kuus, kord kvartalis, kord poolaastas või kord aastas.
  • Kindlustusperiood on ajavahemik, mille eest toimub kindlustusmaksete arvutamine. Üldjuhul on kindlustusperiood üks aasta, kuid kindlustuslepingut on võimalik sõlmida nii lühemaks kui pikemaks ajaks. Kindlustusperiood märgitakse poliisile.
  • Kehtivuspiirkond. Kindlustuskaitse kehtib poliisile märgitud piirkonnas. Pööra sellele tähelepanu eriti siis, kui sul on plaanis sõidukiga välismaale sõita.
  • Kindlustusväärtuseks loetakse üldjuhul sõiduki turuväärtust ehk keskmist müügihinda enne kindlustusjuhtumi toimumist.
  • Omavastutuse määr on miinimumsumma, millest väiksemaid kahjusid kindlustusselts ei hüvita ning mis tuleb kliendil endal kanda. Summa on kirjas kindlustuslepingu tingimustes. Selleks võib olla kas kindel summa või protsentides fikseeritud määr. Näiteks ühe kindlustusseltsi tingimuste järgi on selleks 125 eurot, teise kindlustusseltsi tingimuste järgi aga 10%. Teatud tingimustel võivad kindlustusseltsid rakendada kõrgendatud omavastutust, näiteks esmase juhiloa omanikele jne.
  • Sõiduki lisavarustuse all mõeldakse üldjuhul sõidukiga püsivalt ühendatud varustust. Lisavarustus võib olla näiteks audiosüsteem või navigatsiooniseadmed, mis ei ole tehases integreeritud, katuseraam, lisatuled, külmutuskapp, taksomeeter, printer jne. Üldjuhul kindlustusselts nõuab lisavarustuse loetelu, mis märgitakse kindlustuspoliisile.
    Üldjuhul kehtib sõiduki lisavarustusele eraldi hüvituslimiit, mis on kindlustusseltsides erinev. Lisavarustuse kindlustamiseks tuleb kindlustusseltsile esitada kindlustusseltsi poolt nõutavad dokumendid.
  • Välistused on kahjud või kulud, mida kindlustusselts ei hüvita. Kõik üldised välistused leiad kindlustuslepingu tingimustest. Välistused võivad näiteks olla:
  1. Üldised välistused, näiteks sõjategevus, terrorism, streik, riigipööre, loodusõnnetus, epideemia jne.
  2. Välistused, mis on seotud sõidukijuhiga. Näiteks üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kahjusid, mis on tekkinud siis, kui sõidukijuht oli liiklusõnnetuse ajal joobeseisundis, ületas kiirust, lahkus sündmuskohalt pärast liiklusõnnetust, juhil puudus sõidukijuhtimise õigus.
  3. Välistused, mis on seotud sõiduki kasutamisega. Näiteks üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kahjusid, kui sõidukit on kasutatud teel või territooriumil, mis on liiklemiseks suletud (lennuväli, karjäär, mitteametlik jäätee jne).
  4. Välistused, mis on seotud sõiduki tehnilise seisundiga. Näiteks üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kahjusid, mis on tekkinud mootoriõli ebapiisavast kogusest, puudulikust autoremondist, ebakvaliteetse kütuse kasutamisest, kulunud rehvidest jne.