Prindi see leht

Laenuvõtja vastutab oma otsuse eest

Viimastel päevadel on meedias taas välja pakutud mitmeid ettepanekuid, mis võiksid kaitsta laenude maksmisega raskustes olevaid inimesi. Kommenteerib Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm:
Mida soovitab Finantsinspektsioon tõsistes raskustes olevale laenuvõtjale?

Peamine ja kõige olulisem soovitus on mitte jääda ootama riigipoolset abi, vaid ise probleemiga tegeleda. Probleemil ei tohi lasta süveneda. Kiiresti tuleks üle vaadata oma kulutused, sest tulude poolel on enamikul meist ilmselt muudatusi päeva pealt raske teha. Ettevaatlik peaks olema täiendavate väikelaenude võtmisega, see üldjuhul ainult süvendab rasket olukorda. Kindlasti tuleks ühendust võtta laenu andnud pangaga ning koostöös otsida erinevaid lahendusi. Pangal on kindlasti huvi laenuvõtjale head nõu anda.

Kas riik tuleb raskustesse sattunud laenajale appi?

Seda ei ole otsustatud. Kui jääda ootama abi, mida ei pruugi mitte kunagi tulla, probleem ainult süveneb.

Kas riik võiks tänastes tingimustes kodulaene garanteerida?

See on poliitikute otsustada. Selge on aga üks: finantsteenuse ostja vastutab oma otsuse eest. Laenuvõtja vastutuse hägustamine on halvim, mida riik ja meedia saavad finantsteenuse tarbija jaoks teha. Sellise tegevuse tagajärgi ei pruugi ühiskond olla suuteline kontrollima, sest probleemid kanduvad lihtsalt ajas edasi. Nii on igal sel teemal sõnumi esitanud spetsialistil või ajakirjanikul ühiskonna ees väga suur vastutus.

Millised probleemid nii edasi lükatakse?

Võib küsida, et milleks peaks keegi ennast edaspidi koormama keeruliste otsustega kui riik ehk teised inimesed minu valed otsused rahamaailmas nagunii kinni maksavad? Seda tüüpi sõnumite võimendamine ei ole ilmselt ühiskonnale pikas perspektiivis kasulik. Kriisiolukorrast peaksime siiski kõigepealt saama õppetunni, et suures osas vastutame oma otsuste ja nende tagajärgede eest ise. Kinnisvaralaenudega seonduv ei ole täna ainult muutunud majanduskeskkonna probleem, vaid paljudel juhtudel seondub see ka sellega, kuidas üks või teine otsus laenu võtta on tehtud. Mõnelgi juhul on ilmselt tegemist olnud emotsionaalse, mitte läbikaalutud otsusega.