Prindi see leht

Kuidas sõlmida hea kindlustusleping?

Esita endale küsimused:

  1. Mida täpselt soovid kindlustada? Hea kindlustuslepinguga on kindlustatud just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida. Kindlustatud ei ole asju, mille kahjustumise, hävimise või vargusega seotud riskid suudad enda kanda jätta.
  2. Mille vastu soovid kindlustada? Heas kindlustuslepingus on kindlustuskaitsel õige ulatus ehk riskid, mille vastu kindlustatakse, valitud vastavalt tegelikele vajadustele. Läbi on mõeldud kindlustusobjekti reaalselt ohustavate sündmuste valik: näiteks tuli, veekahju, torm, vandalism, vargus jne. Uuri, kuidas on kindlustuslepingus need riskid mõistete kaudu defineeritud. Näiteks ühe seltsi tingimustes võib olla torm siis, kui tuul puhub vähemalt 18 m/s, teise seltsi tingimustes on torm siis, kui tuul puhub vähemalt 21 m/s ja kolmandal ei pruugi tuule kiirus olla välja toodud. Kindlustuslepingus võib üldkasutatav mõiste olla tõlgendatud ja kirjeldatud ka teisiti ja kitsamalt kui üldiselt tavaks.
  3. Millise summa ulatuses soovid kindlustada? Ega tegemist ei ole alakindlustuse ega olulise ülekindlustusega? Kui kahju võib olla suurem kui lepingus kokku lepitud maksimaalne kindlustussumma, on tegu alakindlustusega. Kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust, on tegemist ülekindlustusega.
  4. Kas lepingutingimused ja hüvitamispiirangud vastavad sinu ootustele? Näiteks uuri, millised on olulised erandid, mille vastu kindlustus ei kehti ja millised on välistused ehk juhud, mille puhul kindlustusselts vabaneb hüvitamise kohustusest.

Millele tähelepanu pöörata?

Kindlustusseltsid rakendavad standardseid kindlustuslepingu tüüp(üld-)tingimusi, kuid on ka võimalik kokku leppida eritingimustes. See tähendab, et kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. 

Lepingu sõlmimisel pead teatama kindlustusseltsile kõigist endale teadaolevatest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada kindlustusandja otsust lepingut sõlmida. Oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusselts on kirjalikult (ka e-kirjaga) teavet nõudnud.

Pärast lepingu sõlmimist ei tohi sa ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist inimeste poolt, kelle eest vastutad (näiteks pereliikmed). Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusriski suurendamiseks võib näiteks pidada mahukamate remonttööde alustamist, valvesignalisatsiooni kõrvaldamist, ukseluku vahetamist vähemturvalise vastu jmt. Kui sa oled kindlustusriski oluliselt suurendanud, võib kindlustusandja hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemise võimalusest viivitamata kindlustusseltsile teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu. Lähtu põhimõttest, et igasugusest muutusest on kindlustusandjat pigem otstarbekas informeerida kui informeerimata jätta.

Ära otsusta vaid hinna järgi!Kindlustusandja valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus, millistel juhtudel võib kindlustusmakse suureneda või väheneda. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna. Mõistlik on tutvuda vähemalt kolme erineva kindlustusseltsi pakkumisega ja neid omavahel võrrelda.  

Loe hoolega läbi kõik kindlustustingimused, sh ka väikeses kirjas kirjutatu. Küsi, kui midagi jääb arusaamatuks. Ära häbene esitada ka rumalana tunduda võivaid küsimusi. Palju rumalam on olukord, kui oled sõlminud teadmatusest ootustele mitte vastava lepingu ja seetõttu kahju hüvitamata jääb.

Eelista alati kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud selgelt, arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: lahti seletatud mõisted ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused. Konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine ning milline on vaidluste lahendamise kord.