Väärtpaberite avalikul pakkumisel ehk väärtpaberite emiteerimisel pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele – avalikkusele.

• Kõige tavapärasemalt pakutakse avalikul pakkumisel aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega oma ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavat raha.
• Avaliku pakkumisena käsitletakse teavet väärtpaberite omandamise võimaluste kohta. Teave peab olema piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui pakutavate väärtpaberite osas, et soovijatel oleks võimalik otsustada, kas väärtpabereid osta või mitte.
• Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO – initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid.
• Väärtpaberite avalik pakkumine kuulutatakse välja teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. See teade sisaldab endas muuhulgas infot, kus on võimalik tutvuda pakkumise kohta avaldatud dokumentatsiooniga.

Väärtpaberite avalik pakkumine ja prospekt

Väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustatakse prospekt, mis sisaldab teavet nii pakutavate väärtpaberite kui ka neid väärtpabereid väljastava isiku ehk emitendi kohta.  

• Prospektis avalikustatav teave annab võimaluse hinnata nii väärtpaberite kui ka emitendi finantsseisundiga seotud olulisi asjaolusid. 
• Prospekt võib koosneda ühest või mitmest dokumendist. Igal juhul peab see sisaldama kokkuvõtet, milles esitatakse lühidalt ja selgelt ning arusaadavalt pakkumise põhilised asjaolud. Kui prospekt avalikustatakse inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes  muus keeles, siis kokkuvõte avalikustatakse eesti keeles.
• Kokkuvõte hõlmab küll pakkumise olulisemaid asjaolusid ning annab ülevaate prospektis sisalduvast, kuid seda tuleb siiski käsitleda vaid prospekti sissejuhatusena. Väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peab tutvuma kogu prospektiga. 
• Reeglina peab väärtpaberite avaliku pakkumise prospekt, sealhulgas prospekti kokkuvõte olema enne selle avalikustamist ja pakkumise väljakuulutamist registreeritud Finantsinspektsioonis. Finantsinspektsioon kontrollib, kas esitatud dokumentatsioon ja selles kajastuvad andmed on kooskõlas õigusaktides sätestatuga. Andmete õigsuse eest prospektis vastutab väärtpaberite emitent.

Enne avalikus pakkumises osalemist:
 

• Selgita välja, kas tegemist on seadusliku avaliku pakkumisega ehk kas pakkumine on registreeritud Finantsinspektsioonis või kas Finantsinspektsiooni on teises lepinguriigis registreeritud emitendi puhul nõuetekohaselt teavitatud. Infot Finantsinspektsioonis ja ka teistes Euroopa Liidu riikides registreeritud avalike pakkumiste kohta leiab Finantsinspektsiooni veebilehelt.
• Tutvu avaliku pakkumise prospektiga ning tee endale selgeks pakkumisega seotud asjaolud.
• Selgita välja, millised on investeeringuga seotud kulutused.
• Küsi vajadusel pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise asjaolude kohta. 
• Hinda pakkumise vastavust oma investeerimiseesmärkidele ja riskitaluvusele.
   

Investoril on õigus:

• Olla informeeritud teiste investoritega võrdsetel alustel, st investoreid peab informeerima võrdses ulatuses ja sarnase korra kohaselt. 
• Tutvuda prospektiga ning saada selgitusi väärtpaberite pakkumise asjaolude kohta.
• Nõuda trükitud prospekti tasuta kättetoimetamist konkreetse pakkumise raames väärtpabereid turustava isiku poolt.
• Omandada investeeringu suurusele vastav osa pakutavatest väärtpaberitest. Väärtpaberi omandamise tingimused ja kord, sealhulgas vajalikud toimingud väärtpaberite omandamiseks ning väärtpaberite jagamise kord on kehtestatud prospektis. Seetõttu peab tähelepanelikult tutvuma prospekti vastava osaga ning võimalike küsimuste korral paluma selgitusi pakkumist korraldavatelt isikutelt.
• Nõuda pakutud väärtpaberite tagasiostmist vähemalt märkimisel makstud ostuhinna eest juhul, kui pakkuja avalikustab pakkumise perioodil prospekti lisa, millega esitatakse või muudetakse prospektis sisalduva teabega seotud olulisi asjaolusid.
• Nõuda kahju hüvitamist, mis tuleneb prospektis esitatud väärtpaberi hindamise seisukohalt olulise teabe mittevastavusest tegelikkusele kui emitent või pakkuja oli või pidi sellest teadlik olema. Sama kehtib ka siis, kui prospektist on välja jäetud asjakohased faktid või pakkuja on varjanud teavet. Prospekti kokkuvõtte põhjal võib investor nõuda kahjutasu, kui kokkuvõte oli eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus. 
• Kahju hüvitamise kohustus lasub pakkujal või emitendil ka juhul, kui prospektis on märgitud teabe saamise allikaks kolmas isik.
• Kahju tekitajal on õigus kahju hüvitada, omandades pakutud väärtpaberid kannatanult hinna eest, mis kannatanu sellise pakutud väärtpaberi omandamiseks tasus. Sel juhul vabaneb kahju tekitaja muu kahju hüvitamise kohustusest.
• Kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat arvates vastava väärtpaberi pakkumise algusest valeteavet sisaldava või mittetäieliku prospekti alusel.
• Nõue väärtpaberite tagasiostmiseks tuleb esitada pakkujale pakkumise teates sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui kaks tööpäeva, arvates prospekti lisa või pakutava väärtpaberi müügihinna ja arvu kohta lõpliku teabe avalikustamisest.

Aktsiafond on üks investeerimisfondide liike. Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib professionaalne fondivalitseja. Kui tegemist on aktsiafondiga, tähendab see seda, et fondivalitseja paigutab investoritelt saadud raha erinevate, peamiselt börsidel kaubeldavate ettevõtete aktsiatesse.

Fondide investeerimiseesmärgid ja -strateegia, tasud ja muu info on kirjas fondi tingimustes ja prospektis. Kõige lihtsamalt ja kokkuvõtlikumalt on info kirjas lihtsustatud prospektis. Sellega saad tutvuda näiteks kas fondivalitseja juures või tema kodulehel.

Investeerimisfondi osakute ostmiseks pead pangas või mõne investeerimisühingu juures avama väärtpaberikonto.

Tasud

Investeerimisel aktsiafondi tuleb arvestada kahte liiki tasudega:

1. Väljalaske- ja tagasivõtmistasud. Need on tasud, mida investor maksab fondiosakute ostmisel või müümisel. Need kajastuvad osaku väljalaske- ja tagasivõtmishinnas ja on tavaliselt teatud protsent osaku puhasväärtusest. Mõnikord võib väljalasketasu ja tagasivõtmistasu olla ka konkreetne summa.

2. Tasud, mida makstakse sinu fondiinvesteeringu arvelt. Need võivad olla näiteks valitsemistasu, edukustasu, depootasu, muud võimalikud tehingutasud, tasud väärtpaberitehingute vahendajatele jms. Näiteks valitsemistasu maksad fondivalitsejale fondi valitsemise eest ja see on üldjuhul määratud teatud protsendina fondi varadest aasta kohta.